Hoone CO2 -jalajälje analüüs

Väga varajases projekti staadiumis on võimalik koostada indikatiivne analüüs, et tuvastada ehitusmaterjalide valikust sõltuv süsiniku jalajälg. Tulemuste alusel on võimalik rakendada madalsüsinikehituse printsiipe projekti varajaseimast staadiumist. 

Projekti hilisemates staadiumites saab analüüsi abil tuvastada ehitise komponendid, mille süsiniku jalajälge optimeerida.

Samuti koostame CO2-mõjude analüüse, mis võrdlevad olemasoleva hoone lammutust ja uue ehitust vs olemasoleva hoone renoveerimist.

Madalsüsinikehituse printsiibid

  1. Analüüsi esmalt, kas hoone ehitus on vajalik või on mõistlikum alternatiiv renoveerida mõni olemasolev hoone.

  2. Analüüsi CO2-jalajälge võimalikult varajases projekti staadiumis, et tuvastada tegurid mille optimeerimine annab maksimaalselt hea tulemuse minmaalsete kuludega

  3. Maksimaalne energiatõhusus pinnaühiku kohta optimeerib CO2-jalajälje teket hoone kasutusperioodil

  4. Kehastunud süsiniku (e. embodied carbon) optimeerimisel kehtib üldjuhul lihtne reegel - mida kergem hoone, seda madalam süsinikujälg. 

  5. Betoonkonstruktsioonide puhul tuleks optimeerida materjali kogust ning valida betoon ja sarrus, mille tootmisel tekkivad mõjud on võimalikult madalad. Näiteks, võimalusel valida tsement, milles on kasutatud klinkri asemel alternatiivseid aineid, valida sarrus, mille tootmisel on kasutatud 100% taaskasutatud terast.

  6. Maksimeeri taaskasutatud materjalide hulka hoone disainis. 

  7. Maksimeeri taastuvatest ressurssidest toodetud materjalide kasutust hoone disainis.

  8. Disaini hoone selliselt, et materjale/tooteid on võimalik lihtsa vaevaga demonteerida, kergesti parandada ning uuesti kasutada (ingl. k. väljend Design for Disassembly)

  9. Valida materjalid/tooted mida on võimalik ümbertöödelda ning mille ümbertöötlemiseks ei ole vaja kulutada palju energiat.

  10. Disaini hoone selliselt, et selle kasutuseesmärki on võimalik tulevikus vajadusel muuta.