Kas rohepöörejääb Eesti ehitussektorilejalgu või vastupidi?

Maanteeameti väljaandes Teeleht 100. juubelinumbris (suvi 2020) ilmunud artikkel olelusringi hindamisest (lk 38-39) kajastab:

Olelusringi hindamise meetod aitab optimeerida taristuprojekti keskkonna- ja mõju, analüüsides objekti tervikprotsessi alates ehitusmaterjalide tootmise energiakulust kuni lammutusmaterjali utiliseerimiseni.

COVID-19 pandeemia on toonud kaasa ajaloolise majanduslanguse, mille taustal on maailmas palju kõlapinda leidnud seniste keskkonnanõuete võimalik lõdvendamine. Leitakse, et majanduslanguse ja selle sotsiaalse mõju tõttu ei tohiks keskkonnanõuded hakata majanduse taastamist takistama. Arvesse jääb aga võtmata, et senistest kliimaeesmärkidest taganedes riskitakse veelgi suurema ja raskemini lahendatava kriisiga. Mitu riigijuhti ja liidrit on võtnud kindla seisukoha, et riiklike investeeringute suuremahuline turulepaiskamine ei tohi olla vastuolus seni sõlmitud kliimalepetega. Erinevalt koroonaviirusest on kliimakriisile ravim olemas: teadlased on juba aastakümneid rääkinud, kuidas tuleks käituda, et hullem ära hoida. Euroopas moodustavad kaevandatavast toorainest 50% ehitusmaterjalid ja kõikidest tekkivatest jäätmetest 35% ehitusjäätmed. Siin on palju võimalusi paremaks majandamiseks. Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa roheline kokkulepe (rohelepe ) kohustab meid aastaks 2050 ¹ saavutama kasvuhoonegaaside nullheite ja eraldama üksteisest majanduskasvu ja ressursikasutuse. Meie senine majanduskasv on tulnud sisuliselt loodusvarade arvelt, aga majandus peaks suutma kasvada ilma, et kasvaks üleilmne loodusvarade kasutus. Seda olukorda aitaks lahendada ringmajandus, mille aluseks on materjalide taas- ja korduskasutus ning teenuste suurem tähtsus võrreldes toodetega.

Roheleppe eesmärkidega soovitakse vältida keskkonnaseisundi üha kiirenevat halvenemist ja aeglustada kliimamuutust. Seepärast tuleb ka Eestis kokku panna arengukavad, millega täita leppega võetud lubadused. Kindlasti kaasatakse sellesse ühel või teisel viisil ka meie ehitussektor. 2020. aastal arendab Maanteeamet teedevõrku Eesti riiklikest vahenditest 184 miljoni euro eest, millele lisandub 25 miljoni euro ulatuses välisvahendeid. Jaanuaris võttis Vabariigi Valitsus järgmiseks kümnendiks vastu riigiteede teehoiukava, mis sisaldab mitme 2 + 2 sõidurajaga maantee väljaehitamist. Ees ootav töö on mahukas. Ehituseks on vaja materjale, mille kaevandamiseks, veoks, paigalduseks, hoolduseks, vahetuseks ning lõpuks lammutamiseks ja ümbertöötlemiseks kulutatakse energiat ning paisatakse õhku süsihappegaasi. Kahjuks ei ole teada, kui suur on sellise ehitusmahu puhul Co₂- heide, kui palju ehitusmaterjalidest on taaskasutatavad ning kas sellist mõju on mõtet optimeerida.

Kogu olelusring luubi all Siiani on Eesti süsihappegaasi vähendamise strateegia piirdunud ehitussektoris peamiselt hoonete energiatõhususe suurendamisega liginullenergianõuete kaudu hoonete ehitamisel ja renoveerimisel. Kuid ainult sellest rohepöördeks ei piisa

Artikkel avaldati Maanteeameti väljandes mnt_teeleht_suvi2020_nr100_veeb_1_1.pdf