Enne kui EPD koostamine saab päriselt pihta hakata, tuleb arutada läbi paar päris olulist küsimust.

​

Esiteks tuleb otsustada, millistele toodete EPD tehakse. Tooted, mis on sarnase funktsiooni, mõjude, koostise ja tootmisprotsessiga, võib omavahel kokku panna ja esitada ühe keskmise tootena. Kui tooted on üksteisest väga erinevad, võib ka olla võimalik, et need tuleb esitada eri EPD-del.

​

Teine oluline küsimus on programmioperaatori valik. Programmioperaatori juures käib EPD avaldamine ehk protsessi viimane etapp. Programmioperaator tuleb aga juba varem ära valida, sest neil on eri nõuded ka EPD dokumentide vormistuse osas (ja mõne lisanäitaja osas) ja seda tuleb juba analüüsi tehes arvestada.

​

Kolmanda punktina tuleb valida deklareerimisühik, mille kohta arvutused tehakse. Teatud toodete puhul on deklareerimisühik määratud mõne standardiga, teise puhul on käed vabad. Tavalised deklareerimisühikud on kg, m2 või m3.

​

EPD-l ehk keskkonnadeklaratsioonil esitatakse toote olelusringi analüüsi tulemused. Analüüsi tegemiseks on vaja koguda hulk eri andmeid.

​

Laias laastus võib jagada andmed järgmistesse gruppidesse:
   1) Toodangumaht
   2) Kasutatud materjalid ja nende kogused
   3) Kasutatud energiaallikad ja nende kogused
   4) Tekkinud jäätmed ja nende kogused
   5) Lisainfo

​

Tavaliselt tuleb kõik andmed koguda ühe kalendriaasta kohta. Aasta, millele analüüsis toetutakse peab aga olema esinduslik ja piisavalt sarnane eelmiste ja tulevaste aastatega. Seda seetõttu, et kui tootmisprotsess või kasutatud materjalid muutuvad EPD kehtivusajal märkimisväärselt, siis EPD enam ei kehti.

Teatud materjalide puhul on lisaks ka mõni teine näitaja väga oluline. Näiteks metallide puhul vanametalli osakaal. Mida suurem on vanametalli osakaal, seda väiksemad on materjali mõjud. Puidu puhul on oluline sertifitseeritud puhul osakaal. Seda seetõttu, et sertifitseeritud puidu puhul arvestatakse süsiniku talletumist ja tulemused on seetõttu palju väiksemad.

​

Lisaks kogustele võetakse analüüsis arvesse ka materjalide transporti. Võimalusel võiks ka selle info välja otsida. Kui see pole aga teada (nt tuleb osa materjalidest edasimüüjatelt), on transpordi puhul võimalik kasutada andmebaasidest leitavaid keskmisi väärtusi. 

​

Andmete kogumise puhul tuleb arvestada, et selles etapis on tootja enda panus kõige suurem. Seda muidugi põhjusel, et tootja teab ise kõige paremini, kuidas ettevõttes tootmine käib. Andmete kogumine võib ka olla üsna ajamahukas ja kohati keeruline tegevus. Eriti, kui seda tehakse ettevõttes esimest korda. Loomulikult pakume aga selle käigus tuge ja aitame edasi liikuda. Samuti aitame tuvastada, missuguse info võimalikult täpne kogumine on kõige olulisem, ikka selleks et EPD tulemused ei kannataks. 

Alates andmete analüüsi ja arvutuste etapist liigub põhiroll tootjalt meile. Analüüsi käigus vaatame üle, et kõik sisendandmed klapiks. Näiteks koostame massibilansi ja kontrollime, et kõik sisendmaterjalid saaks siduda mingi väljundiga (näiteks lähevad need tootesse või lõpetavad jäätmete seas). Kui mõne sertifikaadi või auditi puhul on vajalik, et väline ekspert käiks tehases kohapeal, siis EPD koostamise puhul pole see nõutud - tegu pole toote ega tootmisprotsessi kontrolliga. Tehase külastus on pigem isegi haruldane.

 

Arvutused ja analüüs tuleb teha deklareerimisühiku kohta. See tähendab, et teisendame kasutatud materjalide, energia ja tekkinud jäätmete kogused, et need iseloomustaks deklareerimisühikut.

 

Seejärel tuleb kõikidele materjalidele leida andmebaasidest sobivad vasted või vaste puudumise korral materjal mudeldada. Kui mõne materjali puhul on selle tootja koostanud EPD, on võimalik seda analüüsis arvesse võtta.

 

Kuna tegu on olelusringi analüüsiga, arvutatakse mõjud moodulite ehk olelusringi etappide lõikes. Toote valmistamisega seotud mõjud (moodulid A1-A3) arvutatakse reaalsete andmete põhjal. Järgnevad moodulid arvutatakse stsenaariumide põhjal. Kõik eeldused ja hinnangud peavad olema põhjendatud ning vajadusel allikatega viidatud.

Analüüsi väljundiks on EPD dokument ja taustaraport. EPD dokument on avalik ja sellel on esitatud olelusringi analüüsi tulemused ja lühike ülevaade, kuidas analüüs läbi viidi. EPD dokumendi puhul ei pea kartma, et sellel tuuakse välja tootmise kohta tundlikku infot. Soovi korral võib isegi toote koostise esitada ümardatult või üldiselt. Põhirõhk on analüüsi tulemustel. Pikkusel poolest on EPD dokument tavaliselt 5-15 lk.

​

Taustaraport on konfidentsiaalne dokument, mida ei esitata avalikkusele. Dokumendis antakse täpne ülevaade, kuidas analüüs läbi viidi. Lisaks sisaldab taustaraport tulemuste lühianalüüsi ja põgusaid soovitusi, mida muuta, et tulemusi paremaks saada. Pikkuse poolest on taustaraport EPD dokumendist kordades pikem - umbes 70 lk ringis.

​

Kui EPD dokument ja taustaraport on lõplikult valmis, on järgmiseks sammuks nende tõendamine ja seejärel avaldamine.

​

Tõendamine on EPD puhul standardites nõutud etapp ja tõendamise peab tegema sõltumatu ekspert. Tõendamine tagab, et EPD on täpne, usaldusväärne ning vastab nõutud standarditele ja tingimustele.

​

Tõendamisele kuluv aeg sõltub projekti mahust ja välise eksperdi graafikust, aga tavaliselt käib arvestus nädalates, mitte kuudes. Kuna oleme ka ise tõendajad, teame täpselt, mis infot ja kuidas esitada, et tõendamine sujuks.

Kui EPD on tõendatud, saab selle avaldada. Tavaliselt vaatab ka programmioperaator EPD ja taustaraporti üle ning kui kõik sobib, läheb see avaldamisele.

​

Avaldamise juures tuleb arvestada, et programmioperaatorid soovivad selle eest tasu. Summad ja ka nende arvutamispõhimõtted on väga erinevad.

Sõltuvalt programmist võib avaldamine võtta aega kuni ühe kuu.

Avaldamise järel on EPD leitav programmioperaatori andmebaasist.

 

Siit näed, millised Eesti tootjad on juba endale EPD koostanud.

​