Kuidas erineb EPD koostamise protsess sisseostetud teenuse ja ise koostamise puhul?

EPD koostamine koosneb viiest põhietapist (loe lähemalt siit).

Andmete kogumine on arusaadavalt tootja ülesanne - keegi teine ei tunne toodet ega tootmisprotsessi ju paremini. LCA Support saab aga juhendada ja selgitada, millist infot on vaja koguda, millele tasub rohkem keskenduda ja mis näitajad omavad eeldatavasti olulist või ebaolulist mõju.

Kui andmed on koos, tuleb teha olelusringi analüüs ja vormistada EPD dokument ning taustaraport. Analüüs kujutab endast mudeli koostamist ja mõjude arvutamist. Mudelisse kaastakse juba avaldatud EPDd (kui need klapivad kasutatud materjaliga) ja andmebaasidest saadud üldised andmed. Tihtipeale nõuab õigete andmeridade valimine omajagu uurimistööd ja taustainfot.

​

Analüüs ja dokumendid peavad vastama kõigile kohalduvatele nõuetele ja tingimustele. EPD koostamisega seotud üldised standardid on näiteks ISO 14044, ISO 14025 ja EN 15804. Mõne tootegrupi (nt puit, klaas, avatäited) puhul on koostatud täiendavad standardid, mida tuleb samuti arvesse võtta. Lisaks on iga programmioperaator koostanud enda programmile juhised ja teatud toodetele veel lisajuhised, mida peab täpselt tundma ja järgima. Väga palju on ka dokumentide vormistamisega seotud nüansse. Standardite ja juhiste läbikammimine võib olla väga aja- ja töömahukas tegevus. LCA Support tunneb kõiki vajalikke standardeid ja oskab nendega arvestada.

​

Kui vajalikud dokumendid on valmis, saab need saata tõendajale. Kui tootja koostab EPD ise, peab ta ka tõendaja leidma ise ja leppima temaga töötingimustes kokku. LCA Support saab siin teha tootja elu lihtsamaks - me leiame tõendaja ja räägime temaga läbi.

​

EPD avaldamisel peab tootja igal juhul ise programmioperaatorile avalduse saatma. Küll aga saame ka siin juhendada ja vastata küsimustele, mis tekkida võivad.

Milline võiks olla hinnavahe?

Esialgu võiks ehk tekkida tunne, et kui EPD koostada ise, saaks niimoodi raha kokku hoida. Kahjuks ei pruugi see alati tõsi olla.

​

Esiteks tuleks arvestada oma töötaja ajakuluga. EPD esmakordsel koostamisel tuleb endale teha selgeks väga palju uut infot. Samas on aga äärmiselt vähe eestikeelseid (ja tegelikult ka ingliskeelseid) materjale, mis arvutuspõhimõtteid ja muud vajalikku lihtsas keeles seletaks. Üldiselt on reeglid kirjas puistes standardites ja ametlikes juhendites.

​

Teine väga suur kulu EPD koostamisel on vajalike programmide ja andmebaaside litsentsid. Olenevalt maksetüübist (iga-aastane tellimus või ühekordne tasu eluaegse õiguse eest) võivad litsentsid maksta kuni 14 000 eurot või isegi rohkem.

Hinna juures väärivad veel mainimist toetused. EPD koostamiseks saab taotleda toetust mitmest skeemist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel sai endale koostada EPD näiteks Peetri Puit OÜ (link EPD-le).

2023. aastal toimub kaks taotlusvooru. Esimene voor avaneb 17. veebruaril ja teine sügisel. Täpsemalt infot leiab KIKi kodulehel.

Hetkel on avatud ka EASi Rohetoetuse meede, mis lubab roheauditi raames EPD koostada. Kandideerimine käib jooksvalt ja kestab kuni 2024. aasta maikuu lõpuni.

​

Tavaliselt saab toetustega katta välise eksperdi tasu, aga mitte enda töötaja töötasu. Sellise juhul on võimalik, et sisseostetud teenus on kokkuvõttes isegi märkimisväärselt soodsam variant kui koostada EPD majasiseselt.

​

Vaata siit, kes Eesti tootjatest on juba EPD koostanud.